Hea raamat on parim kaaslane ja seda eriti suvel. Oleme välja valinud parimad raamatud, millega saab tutvuda meie suvelugemise kataloogis. Kuna valik on suur, siis anname mõned soovitused.
ILUKIRJANDUS
Nicholas Sparksi „See Me“ on raamat, mis liigutab lugejat hingepõhjani. Raamatu peategelane Colin Hancock on otsustanud oma endise, halbadest otsustest juhitud elu maha jätta ning alustada puhtalt lehelt. Selleks keskendub ta oma õpetajahariduse omandamisele ning väldib kõike, mis teda varasemalt halvale teele viis. Maria Sanchez, Mehhiko immigrantide tütar, on kaunis ja edukas jurist, kelle tulevik on helge. Kuid esmamulje võib olla petlik ning sarnaselt Colinile on ka Maria minevikus asju, mida ta meenutada ei sooviks. Kui Maria ja Colini teed ristuvad, armuvad nad endalegi ootamatult. Kuid paar ei saa kooselu kaua nautida: Maria minevikust ilmnevad sündmused panevad tema suhte Coliniga ennenägematul moel proovile.
On raske uskuda, et Andrew Michael Hurley gooti stiilis õudusromaan „The Loney“ on autori debüütteos: esiteks on Hurley kasutanud peaaegu kõiki traditsioonilise gooti romaani motiive sellisel moel, et need moodustavad ühise, nauditava terviku; teiseks on „The Loney“ nii hästi kirjutatud, et viib lugeja tahes-tahtmata sõnadest kaugemale, otse raamatu sisse. „The Loney“ peategelased on kaks venda, üks tumm ja õpiraskustega, teine ta eluaegne kaitsja. Igal aastal võtavad nad koos oma perekonna ja kohaliku preestriga ette palverännaku Loney’sse, üksildasse rannikupiirkonda, lootuses ravida Andrew terveks. Kuid Loney on salakaval paik ning kõik, mis seal juhtub, tuleb varem või hiljem ilmsiks.
Auhinnad: Costa First Novel Award 2015, the British Book Awards Book of the Year 2016.
Fredrik Backmani „My Grandmother Sends Her Regards and Apologises“ on Rachel Joyce’i teose „The Unlikely Pilgrimage of Harold Fry“ stiilis humoorikas raamat. Elsa on noor tüdruk, kellel on väga ebatavaline vanaema. Kui „tavalised“ vanaemad teevad pannkooke ning koovad sokke, siis Elsa vanaema – kes on 77-aastane – flirdib politseinikega, sõidab ebaseaduslikult ja murrab keset ööd loomaaeda sisse. Kuid mis kõige tähtsam, ta on Elsa suurim ja ainus sõber. Igal õhtul jutustab Elsa vanaema talle maagiliste olenditega täidetud muinasloo, mis aitavad Elsal tulevikuks valmis olla. Kui Elsa vanaema sureb, jätab ta endast maha kirjad inimestele, keda ta on kuidagi solvanud, selleks et nende ees vabandada. Elsa ülesanne on need inimesed leida ning kirjad kohale toimetada. Just siit algab Elsa suurim seiklus.
KRIMIKIRJANDUS ja PÕNEVIKUD
„Career of Evil“ on juba kolmas Robert Galbraithilt (ehk J.K. Rowlingult) ilmunud krimiromaan, mille peategelased on eradetektiiv Cormoran Strike ja tema assistent Robin Ellacott. Seekordne juhtum, mida duo lahendama peab, on isiklik: Robinile saadetakse kulleriga tundmatu naise äralõigatud jalg. On ilmselge, et keegi Strike’i minevikust on tulnud teda kummitama ning proovib Robini kaudu temale ligi pääseda. Kuigi politsei asub asja uurima, otsustavad Strike ja Robin ohjad enda kätte võtta. Järgnev uurimine hoiab Galbraithile omaselt lugejat oma kütkes viimaste lehekülgedeni.
Järje on saanud ka Stephen Kingi krimipõnevik „Mr. Mercedes“. Triloogia teises osas, „Finders Keepers“, pöördub King tagasi teema juurde, mis on tuttav „Misery’st“: lugeja, kes oma andumuses lemmikautori vastu läheb üle piiride. Lugeja on seekord Morris Bellamy ja autor John Rothstein. Rothstein lõi omal ajal kuulsa tegelase Jimmy Goldi, kuid pole juba aastaid ühtegi uut raamatut välja andnud. Morris on maruvihane, kuid mitte seetõttu, et tema lemmikkirjanik enam raamatuid ei kirjuta, vaid hoopis sellepärast, et Jimmy Gold oma põhimõtetele kindlaks ei jäänud. Morris tapab Rothsteini ja teeb ta seifi rahast ning märkmikest, milles on peidus veel üks Goldi romaan, tühjaks. Pärast seda, kui Morris vangi läheb ühe teise kuritöö eest, satuvad Rothsteini märkmikud Pete Saubersi kätte. Möödub 35 aastat, Morris saab vangist vabaks ning võtab sihikule nüüd Pete’i. Juba esimesest osast tuttavate tegelaste, Bill Hodges, Holly Gibney ja Jerome Robinson, ülesandeks on tabada Morris ning päästa Pete ja ta perekond.
Anthony Horowitz on mitmekülgne kirjanik, kelle sulest on ilmunud Ian Flemingu stiilis Bondi-romaan pealkirjaga „Trigger Mortis“. Aasta on 1957, Auric Goldfinger on hävitatud ning James Bond koos Pussy Galore’ga naudib Londonis parimat, mida elu pakub. Samal ajal kasvavad pinged Lääne ja Nõukogude Liidu vahel. Selleks et demonstreerida Nõukogude Liidu jõudu, otsustab SMERSH saboteerida rahvusvahelist võidusõitu Lääne-Saksamaal. Bondi ülesanne on SMERSHi takistada. Saksamaale jõudes saab Bondile aga selgeks, et tegemist on palju keerulisema plaaniga, millesse on segatud ka kuulus Korea miljonär. Siit saab alguse kiiretempoline seiklus, mis viib James Bondi kõigepealt Floridasse ja siis New Yorki ning mille jooksul peab Bond – Ameerika naisagendi abiga – päästma Lääne saatuse.
FANTAASIA- ja ULMEKIRJANDUS
David Mitchelli „Slade House“ on jätkuks tema varasemale raamatule „The Bone Clocks“. Slade House asub Londonis, kitsa tänava lõpus. Selle sissepääsu leiavad vaid teatud inimesed ja ainult õigetel tingimustel. Maja võtab külalisi lahkelt vastu, nii et nad alguses ei tahagi kunagi lahkuda; hiljem saab neile selgeks, et see ei ole enam võimalikki. Nimelt valivad maja elanikud, õde ja vend, iga üheksa aasta tagant ühe inimese välja, kelle endale külla kutsuvad, olgu see siis äsja lahutanud politseinik või häbelik üliõpilane, kuid see, mis majas toimuma hakkab, jääb esialgu saladuseks. „Slade House’i“ viis peatükki – mis on otsekui iseseivad jutustused – räägivad viie eri inimese loo, ajaperioodil 1970ndatest tänapäevani. Ka seekord ei pea lugejad pettuma, „Slade House“ on Mitchelli lopsakas ja kohati õudne fantaasiamaailm, millesse sukeldumine on ülimalt nauditav.
NOORTEKIRJANDUS
Victoria Aveyardi populaarse Red Queen sarja kolmandat osa peab ilmselt mõnda aega ootama. Ootusaja lühendamiseks on ilmunud kaks lühikest eellugu, mis on koondatud raamatusse „Cruel Crown“. Nendest esimene, „Queen Song“, räägib kuninganna Corianest, kes oma salajasse päevikusse paneb kirja kõik selle, mis temaga juhtub ja mis teda vaevab: tema tulevase abikaasa võlumine, kroonprintsi sünd ja muud ohud, mis teda kui kuningannat eest ootavad. Teine lugu, „Steel Scars“, keskendub Diana Farleyle, kelle ülesandeks on värvata liikmeid vastupanuliikumisse. Oma rännakute käigus kohtub Diana Mare Barrow’ga, kellest võib saada vastupanuliikumise tähtsaim liige.